Meediakajastus

Turvatunne koduõuel — miks tasub mõelda oma vee, toidu ja energia peale

Maakodu (Delfi) vahendas Simo Santeri Virtaneni mõtteid sellest, kuidas kriisideks valmistumine algab läbimõeldud kodust — omast veest, toidust, energiast ja mitmeotstarbelistest varjendilahendustest nagu võlvmajad ja -keldrid.

Turvatunne koduõuel — miks tasub mõelda oma vee, toidu ja energia peale

Ajaleht Maakodu (Delfi) avaldas mõtiskluse teemal, mis on Kalevala House'i töö keskmes juba aastaid: kuidas ehitada kodu, mis annab peredele turvatunde ka ootamatustes olukordades. Loo peategelane on ettevõtja ja kinnisvaraarendaja Simo Santeri Virtanen, kes räägib sellest, miks kriisikindel kodu ei alga varjendist, vaid palju laiemast tervikust.

Kriisivalmidus jõuab kodu planeerimise juurde

„Inimeste huvi ei keskendu ainult pommivarjenditele. Üha enam mõeldakse sellele, kuidas tagada oma perele turvatunne olukorras, kus tavapärased süsteemid enam ei toimi. Küsimused puudutavad nii toidu säilitamist, vee kättesaadavust, energiavarustust kui ka kogukonda, kellele saab keerulisel ajal toetuda,“ ütleb Virtanen artiklis.

Soome pikk kogemus

Virtanen toob välja, et Soomes pandi tänase tsiviilkaitse süsteemi alus juba 1958. aastal ning riigi võimekus võimaldab ohu korral peita ära kolmveerandi rahvastikust. „Soomes on võimekus ohu korral kolmveerand rahvastikust ära peita. Lisaks on üle maa tehtud ulatuslikud toiduhoidlad. Seda teades kasvasin üles teadmisega, et Soomes on turvaline olla,“ selgitab ta.

Eestis on suhtumine hakanud muutuma alles viimastel aastatel. „Oht toob tavaliselt inimese kahe jalaga maa peale ja hakkab nägemus tulevikust muutuma. Soovitakse ikkagi turvalist elu oma perele.“

Varjend, mis on osa igapäevaelust

Virtaneni sõnul ei ole mõistlik rajada ruumi, mis seisab aastakümneid tühjana. „Minu meelest on ebapraktiline ehitada varjendit varjendi enda jaoks.“ Selle asemel eelistab ta lahendusi, kus üks ruum täidab korraga mitut eesmärki.

Võlvmaja võib sisaldada kahte magamistuba, kööki, elutuba, sauna ja vannituba — ning samal ajal olla osaliselt eraldatav varjendina. Maa aitab hoida stabiilset temperatuuri ja keldrit saab kasutada külmkapi asemel. Sarnaselt saab kasutada veinikeldrit, kus kaminaga puhkeruum, toiduhoiuruum ja majutuskoht moodustavad ühe terviku.

„Kui sa saad omale maja või kaminatoa või külalistemaja, mida saab kasutada ohu korral varjumiseks, siis see on palju praktilisem lahendus.“

Kriisikindel kodu vajab rohkemat kui paksud seinad

Toimiv varjend peab Virtaneni hinnangul kaitsma plahvatuste eest, vähendama kiirguse mõju ning võimaldama seal pikemalt toime tulla. Olulised on:

  • vähemalt kaks sisse- ja väljapääsu
  • toimiv ventilatsioon
  • veevarustus ja küttelahendused
  • võimalus valmistada süüa
  • toidu säilitamise võimalus stabiilse temperatuuriga keldris

Tema nägemuses kuuluvad läbimõeldud kodu juurde oma kaev, puupliit või kamin, saun, päikesepaneelid, kasvuhoone, peenramaa ja viljapuud. „Läbimõeldus on alati oluline, et oleks piisavalt toitu varutud, vesi ja küte läbimõeldud ning toidu valmistamine.“

Turvatunne loob rahu

„Turvatunne loob kindlust ja tegelikult loob rahu. Mida rohkem turvatunnet inimene tunneb, seda rohkem ta teeb valikuid, et seda säilitada,“ võtab Virtanen loo kokku.

Kogu mõtiskluse — sh Virtaneni nägemuse sellest, milliseks kujuneb Eesti tulevikukodu — saab lugeda Maakodu artiklist.

Meediakajastus

Loe originaalartiklit väljaandes.

Artikkel meedias

Loe veel