Kääbikukülad, koobassaunad ja murukatusega majad — miks kasvab huvi tavapärasest erineva majutuse vastu?

Kodus.ee vahendas mõtteid sellest, miks murukatusega hooned, võlvkonstruktsioonid ja koobassaunad on Eestis järjest populaarsemad. Loo peategelane on ettevõtja ja kinnisvaraarendaja Simo Santeri Virtanen, kelle sõnul otsivad inimesed majutuses üha enam elamust, eristuvat arhitektuuri ja kohta, millel on oma lugu.

Kääbikuküla mulje ei sünni juhuslikult

„Need on pigem murukatusega hooned, mida saab panna nii maa peale kui ka maa alla, aga kui neid ilusasti paljundada, siis jätavad need kääbikute küla mulje,“ selgitab Virtanen. Võlvkonstruktsioon võimaldab luua kõrgeid ja avaraid ruume, mis erinevad tavapärasest väikeehitusest.

„Meie struktuurid on sellised, et saame teha kõrgeid ja avaraid ruume, millel on peal võlvkaared. Kui see katta mullaga, siis tekib omaette vaakum ja turvaline tunne.“ Lisaväärtuseks on see, et sellised ehitised saab vajadusel muuta ka varjenditeks.

Kõige rohkem huvitavad väikesed puhkekeskused

Seni on kõige enam päringuid tulnud väiksemate majutuskomplekside kohta, kus oleks mitu magamiskapslit ja mõni suurem saun. Eraldi tõstab Virtanen esile suitsusaunasid: „Minu lemmikud on loomulikult suitsusaunad, sest kivist tehtuna on nad põlematud. Koobassauna eripära on see, et tekib arhailine tunne… saunas endas istudes tekib ürgne tunne, mis viib sinu mõtted ajas rändama.“

Suured ideed sünnivad konkreetsest paigast

Tüüpiline klient ei ole inimene, kes otsib lihtsalt uut hoonet — enamasti on tegemist maaomaniku või ettevõtjaga, kellel on oma maa jaoks suurem visioon. Ideed sünnivad sageli kohast endast, olgu selleks järve äärne puhkekeskus või oma koduaia sissesõit. „Mulle meeldib inimeste oskus kujutada ette suuri projekte,“ ütleb Virtanen ja lisab, et päringuid on tulnud isegi terve küla rajamiseks.

Võlvkonstruktsioon loob teistsuguse atmosfääri

Erinevus tavapärastest puhkemajadest ei seisne ainult välimuses:

• Konstruktsioon — betoonist võlvkaared, mitte puu või ühevormilised paneelid
• Sisekliima — maamärg betoon ei kondenseeru; lubja- või savikrohv laseb hoonel „hingata“
• Soojapidavus — mitu isolatsioonikihti, ei ole külmasildasid, tuul ei puhu läbi
• Ruumitunne — kõrged võlvid ja pehme valgus loovad omaette atmosfääri

„Vaatad kaugusest väikseid künkaid ja kui jõuad lähemale, siis näed, et need on majakesed. Või viidki maja maa alla, mis on omaette elamus,“ kirjeldab Virtanen.

Väiksemad küttekulud ja pikk eluiga

Keldriruumides püsib temperatuur aasta ringi nelja kuni viie kraadi juures, mis tähendab stabiilsemaid küttekulusid. „Võlvid lükkavad pinge seintesse ja kui maja on kivist, siis ta ei mädane ega kõdune.“ Näitena toob Virtanen Soomes ligi kakskümmend aastat tagasi ehitatud kalastusmaja, mis toimib täna sama hästi kui ehitamise ajal.

Isikupära loeb rohkem kui luksus

Inspiratsiooni on Virtanen ammutanud Soomest, kus sama kontseptsiooni on arendatud ligi nelikümmend aastat, aga ka reisidel nähtud majutuskohtadest. Eriti eredalt meenub tal Itaalia kogemus, kus pererahvas kutsus külalisi oliive korjama ja koos õhtust sööma. „Minu meelest tuleks iga majutus teha isikupäraseks.“

Arhailised vormid tulevad tagasi

Virtaneni hinnangul ei ole murukatusega ja osaliselt maa sisse rajatud hooned mööduv nišitrend, vaid kasvav suundumus kogu Baltikumis ja Skandinaavias. „Mõnes mõttes jõuame iidsete traditsioonide juurde, kui inimesed elasidki mullast tehtud majades maa all läbi Euroopa.“

Tuleviku võti peitub tema sõnul vana ja uue ühendamises: „Arvan, et me jõuame tagasi arhailiste juurte juurde, aga suudame majad täita tänapäevaste mugavustega ning teha nad seest väga ilusaks.“

Kogu artikli saab lugeda Kodus.ee veebist.